Tere, mina olen dr Mari Laasma, arst ja kirurg ning Dr. Mari Laasma Laserravi- ja Ilukliiniku asutaja.
Kui naine jõuab 40+ ikka, võivad kehast ja enesetundest “uued sõnumid” tulla korraga ja valjusti: kuumahood, öised ärkamised, ärevus, keskendumisraskus, “ajuudu”, kaalutõus hoolimata liikumisest, tuju kõikumine, libiido muutused. Paljud küsivad: “Kas see ongi perimenopaus? Kas see on normaalne?” Vastus on — jah, see võib olla täiesti tavaline osa elu loomulikust üleminekust, ja abi on olemas. World Health Organization

Eestis on see teema olnud kaua vaikselt laua all. Samal ajal on maailmas üha selgem arusaam, et perimenopaus ja menopaus mõjutavad tervist, tööd, suhteid ja elukvaliteeti — ning et toetav info ja tõenduspõhine ravi teevad suurt vahet. See leht on loodud, et anda turvaline, selge ja teaduspõhine stardikoht kõigile, kes otsivad vastuseid.

Mis on perimenopaus?

Perimenopaus on üleminek enne menopausi, mil munasarjade hormoonitase hakkab kõikuma. Menstruaaltsükkel võib muutuda ebaregulaarseks ja esineda võivad tüüpilised sümptomid. Menopaus kinnitub siis, kui menstruatsiooni pole olnud 12 järjestikust kuud. Menopausi keskmine algusvanus on umbes 51 aastat. Pärast menopausi algab postmenopaus. World Health Organization

Kontrollnimekiri:
“Kas see võib olla perimenopaus?”

• Tsükli muutused (lühenevad/pikenevad, vahelejäävad kuud)
• Kuumahood ja/või öine higistamine
• Unehäired, varahommikused ärkamised
• Meeleolu ja ärevuse kõikumine
• Keskendumis- ja mäluraskused (“ajuudu”)
• Tupe kuivus või vahekorra valulikkus
• Libiido langus
• Lihas-liigesvaevused, peavalud
• Kaalutõus või keharasva jaotus muutub (nt kõhupiirkonda)

Kõik sümptomid ei pea korraga esinema ning nende tugevus on inimeseti erinev.

Miks see juhtub?

Östrogeen ja progesteroon mõjutavad lisaks viljakusele ka luusid, südame-veresoonkonda, aju, nahka ja limaskesta. Kui hormoonitase üleminekuajal kõigub ja hiljem püsivalt langeb, võivadki tekkida eespool kirjeldatud muutused.

Mida ütlevad rahvusvahelised juhised ravivõimaluste kohta?

• Hormoonasendusravi (HAR / HRT) on kõige tõhusam ravi kuumahoogude ja urogenitaalsete sümptomite (tupekuivus, põie- ja kuseteede vaevused) leevendamiseks ning aitab ennetada luukadu ja vähendada luumurruriski. Otsus tehakse personaalselt, arvestades vanust, aega viimasest menstruatsioonist, terviseriske ja eelistusi.
• “Timing hypothesis”: varasem alustamine (tüüpiliselt enne 60. eluaastat või kuni umbes 10 aastat menopausist) seostub soodsama riski-kasu suhtega; samas rõhutavad juhised, et ravi eesmärk on eelkõige sümptomite leevendamine, mitte krooniliste haiguste esmane ennetus.
• Mittehormonaalsed võimalused (eluviisimuutused ja vajadusel ravimid) on alternatiiv neile, kellele HAR ei sobi või kes seda ei soovi. Struktuur, uni, stressijuhtimine, regulaarne liikumine (sh jõutreening), tasakaalustatud toitumine ja suitsetamisest loobumine toetavad märgatavalt enesetunnet ja pikaajalist tervist.
• Oluline on mõista ka piiranguid: USA ennetusjuhised ei soovita HAR-i kasutada krooniliste haiguste esmases ennetuses (nt südamehaigus, diabeet) “üldise kasu” eesmärgil; HAR-i roll on eeskätt sümptomite leevendamine ja luukao ennetus riskipõhiselt.

Riskidest ausalt

HAR-i riskid olenevad preparaadi tüübist, annusest, manustamisviisist, kasutamise kestusest jm. Oluline on rääkida alati rinnavähi, tromboosi, insuldi ja sapiteede haiguste riskidest. Siiski enamiku tervete, alla 60-aastaste ja sümptomaatiliste naiste puhul kaalub kasu riske üle kui ravi on õigesti valitud ja jälgitud.

Eluviis, mis päriselt aitab

• Uni ja stress: sea eesmärgiks regulaarne unerütm; parenda unehügieeni ja uuri stressijuhtimise võtteid.
• Liikumine: nädalas vähemalt 150 min mõõdukat aeroobset koormust + 2× nädalas jõutreening (luudele ja lihastele asendamatu).
• Toitumine: valgurohke, köögi- ja puuviljade, täisterade ning kvaliteetsete rasvadega dieet; vajadusel D-vitamiini ja kaltsiumi suurendamine.
• Harjumused: suitsetamisest loobumine; alkoholi mõõdukas tarbimine või ära jätmine.

See on vundament, mis toetab nii enesetunnet kui ka pikemaajalist tervist sõltumata ravivalikust.

Millal pöörduda arsti poole?

• Kui sümptomid segavad und, tööd või suhteid
• Kui tekib verejooks pärast menopausi
• Kui esinevad uued tugevad peavalud, rindkerevalu, õhupuudus või tromboosi kahtlus

palun pöördu kohe arsti poole.

---

Kutse konsultatsioonile

Kui tunned, et see teema kõnetab sind, broneeri aeg minu kliinikus ja arutame koos.
Soovi korral saad günekoloog dr Lasarus Mitrofanoffi vastuvõtule meie kliinikus — leiad tema info siit.

Olen näinud, kui suur on kergendus naistel kui selgus on käes ja tugi on olemas. Perimenopaus ja menopaus ei pea olema “vaikiv kannatus” — teeme sellest teadliku ja hoitud teekonna.

Soojalt,
Dr. Mari Laasma
Arst ja kirurg, Dr. Mari Laasma Laserravi- ja Ilukliinik